21.2.12

Müts ja kaelus

No nüüd, kui külmakraadid on taandunud ja õues peaaegu sulaks keeranud, otsustasin endale kohe tõeliselt paksu mütsi kududa. Lõngaks sai Drops Polaris ja maadlesin lausa 10 ja 12 number varrastega. Väääga väsitav tegevus, eelistan iga kell peenemaid vardasuurusi. Esimene variant mütsist (Krentu barett) läks harutamisele, kuna see seisis laua peal täiesti iseseisvalt nagu kaigas. Ühtlasi tuletas see mulle meelde Õnne 13 Laine mütsi, no teate küll seda oranzi värvi. Peale harutamist jätsin järele vaid selle põõna ning aretasin sinna otsa sellise lillepoti. Nööbi leidsin ämma varudest, selline nostalgiline nõukaaegne mantlinööp. Peas on müts tõeliselt mugav ja istub tihkelt peas, ilmselt ka megasoe.
Kaeluses kasutasin ära hulgaliselt valgeid lõngajääke, mis peamine - soonikuosa on kootud angoorast. Nööbid on nagu kalliskivid, plastmassist muidugi.
Mõlemaid kudumeid lähen sel nädalavahetusel Soome Tahkosse testima!
P.S. Ja see iseenda pildistamine, et pildile ei jääks vaid nina-ja kõrvaaugud, ajab ikka kohutavalt naerma.


20.2.12

Uus oskus. Uus sõltuvus?

Pühapäevasel päeval käisin õmblusteta albumi köitmist õppimas. Õpetajaks Viki, kes juba aastaid imeilusaid albumeid ja karpe teeb.
Minu esimene katsetus sai selline pronksjalt lilleline ja mõõdus A5. Ära sai proovitud kolm erinevat moodust lehti kinnitada. Kõige keerulisem on asja juures, et mõõdetud täisnurk ei ole pea kunagi täisnurk. Harjutamine teeb aga teatavasti meistriks, iseasi, kui palju sellisele albumile üldse kasutust leiaks. Ma pole juba aastaid fotosid albumisse lappinud, kõik on digitaalselt kuskil plaadil-pulgal jne.





14.2.12

Sõbrapäevaks

Kuna üle nädala pole midagi käsitöist teinud, siis sõbrapäevaks kudusin nüüd endale ühed imesoojad käpikud. Lõngadeks Drops Alpaca ja Airi angooradelt pärit valge ning koera seljast hall randmeosa. No nüüd peaksid soojad küll olema. Angoora kudumine ajab mind aga hullupööra turtsuma ja aevastama. Peale pesemist peaks see lõng vist ka turritama hakkama ja loodan, et ka see ebemeterohkus kaob. Kui kunagi kindad ära pesen,siis teen ka peale pesu pildi (kui muidugi suurt erinevust märkan).

Ilusat sõbrapäeva teile kõigile! Tore, et olemas olete!!!

13.2.12

Järelkaja suusakampsunile

Õnnelikuna ja mis peamine tervete kontidega Alpituurilt tagasi. Kuigi ma pole kunagi nii külmas Austrias suusatanud (hommikuti -20 kraadi), osutus minu Alpacast kootud suusakampsun siiski liiga soojaks, et sellega sporti teha. Nii ta vaeseke pidigi teed tegema kõikvõimalikele naftast toodetud riidehilpudele.
Sellel korral avanes meie hotellist selline vaade oma "kodumäele" Flachaus. Ilma oli küll igasugust, kuid õnneks oli ka sel korral piisavalt päikselisi päevi.


Alpireis seljataga, jala- ja lihasvalud (selgus, et mul mõni lihas siiski veel on) unustatud ning kahe nädala pärast juba Soome Tahko- here we come!

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...